Kokku käidud 173,8 km, sellest täna 32,5.
Camino hakkab muutma oma värve. Algne Hispaania uudsus ning v66rsusest tingitud eksimused ja hämmastused jäävad vähemaks, ning k6ndimise camino´st saab inimeste camino. Nii veider on kohata rändureid, merekarp seljakotil, käimas seda sama, kuid nii erinevat teed. Camino´l on k6ik üksinda, ka koos olles - justkui vähendatud m66tmetes allegooriana elule, kuid niiv6rd tühjana k6igest liigsest, jättes pinnale vaid igapäevaselt olulisema.
HYDVICLJ
Friday, June 25, 2010
Sunday, June 20, 2010
Los Arcos - 18.-20. juuni
Selja taga: 66,3 km.
Viimase paari päevaga on, jah, üht-teist muutunud: üleeile s6itsin San Sebastianist Pamplonasse, otsisin üles Pamplona katedraali ning alustasin sümboolselt oma teekonda uuesti. Sedakorda siis Camino Frances ehk Prantsuse teed mööda. "Esimene" päev jäi v6rdlemisi lühikeseks: vihma t6ttu pidime Camino del Norte´l terve päeva peatusteta käima, ning Pamplonasse j6udes andis see tublisti tunda.
Laupäev oli Prantsuse tee esimene pikem käimine. Cizur Menor´ist Ciraqui´sse tuli kokku 25,3 km; suuresti seet6ttu, et öömajaks plaanitud koht osutus alles ehitusjärgus olevaks, ning seega ei jäänud muud üle kui järgmisse asulasse k6mpida. Suhteliselt samasugune olukord oli ka täna: kohast, kuhu ma jääda tahtsin, viis tee ilma ühegi viiteta öömajale rahulikult läbi. Nali selles, et Los Arcos´eni näitas 12 km, ilma igasuguse vahepealse asustuseta. Egas´ midagi, jalad selga ja minekut... Tänane saak on seega, interneti andmetel, 36,3 km. Kohe kindlasti polnud see plaanis, kuid palju midagi üle ka ei jäänud. Vastavalt v6imalusele teen homme selle v6rra kergema päeva.
Pamplona´st soetasin, apteekri väitel, valutavate lihaste-liigeste jaoks kreemi. Hilisemal lähemal uurimisel osutus see samaks diclofenac´i-kreemiks, mida meedikud ajateenistuse ajal k6igile r66msalt välja jagasid. Et teiste väitel oli selle toime umbes sama tugev kui pasteedil, on ka mul teatav kahtlus ta raviv6imetes. Esimesel 6htul end kreemitades tekkis m6te, et valutavate kohtade arvu t6ttu oleks vist lihtsam end üleni sisse määrida. Täna on igal juhul oluliselt parem. Los Arcos´sse j6udes oli eelnevast kümnest kilomeetrist rütm ja hasart sees, et läheks aga edasi... mida ma, 6nneks, ikkagi ei teinud.
Minu reede6htustest hispaania keele tundidest on vähemalt mingitki kasu olnud. Estella´s sattusin vanakraamikaupmehe peale, kes müüs, muuseas, palveränduritele sauasid ning merekarpe - palverändurite tunnused, millest viimane riputatakse kuhugi oma koti külge (originaalis pandi väike karbike oma mütsile). Kogu suhtlus ja kauplemine sai aetud hispaania keeles, kusjuures kaupmees teadis suurepäraselt kus on Eesti, olevat Tallinnas käinud, ning kiitis nii vanalinna, randa, toitu, muusikat kui eesti tüdrukuid (toidu osas olin ma üksjagu üllatunud, muuga tuleb ainult n6us olla). Kas ta seal ka päriselt olnud on, on muidugi iseasi. Küll aga pole "Estonia" enamikule kohatutest midagi tundmatut; teatakse küll, et ta on seal Läti ja Leedu juures...
Viimase paari päevaga on, jah, üht-teist muutunud: üleeile s6itsin San Sebastianist Pamplonasse, otsisin üles Pamplona katedraali ning alustasin sümboolselt oma teekonda uuesti. Sedakorda siis Camino Frances ehk Prantsuse teed mööda. "Esimene" päev jäi v6rdlemisi lühikeseks: vihma t6ttu pidime Camino del Norte´l terve päeva peatusteta käima, ning Pamplonasse j6udes andis see tublisti tunda.
Laupäev oli Prantsuse tee esimene pikem käimine. Cizur Menor´ist Ciraqui´sse tuli kokku 25,3 km; suuresti seet6ttu, et öömajaks plaanitud koht osutus alles ehitusjärgus olevaks, ning seega ei jäänud muud üle kui järgmisse asulasse k6mpida. Suhteliselt samasugune olukord oli ka täna: kohast, kuhu ma jääda tahtsin, viis tee ilma ühegi viiteta öömajale rahulikult läbi. Nali selles, et Los Arcos´eni näitas 12 km, ilma igasuguse vahepealse asustuseta. Egas´ midagi, jalad selga ja minekut... Tänane saak on seega, interneti andmetel, 36,3 km. Kohe kindlasti polnud see plaanis, kuid palju midagi üle ka ei jäänud. Vastavalt v6imalusele teen homme selle v6rra kergema päeva.
Pamplona´st soetasin, apteekri väitel, valutavate lihaste-liigeste jaoks kreemi. Hilisemal lähemal uurimisel osutus see samaks diclofenac´i-kreemiks, mida meedikud ajateenistuse ajal k6igile r66msalt välja jagasid. Et teiste väitel oli selle toime umbes sama tugev kui pasteedil, on ka mul teatav kahtlus ta raviv6imetes. Esimesel 6htul end kreemitades tekkis m6te, et valutavate kohtade arvu t6ttu oleks vist lihtsam end üleni sisse määrida. Täna on igal juhul oluliselt parem. Los Arcos´sse j6udes oli eelnevast kümnest kilomeetrist rütm ja hasart sees, et läheks aga edasi... mida ma, 6nneks, ikkagi ei teinud.
Minu reede6htustest hispaania keele tundidest on vähemalt mingitki kasu olnud. Estella´s sattusin vanakraamikaupmehe peale, kes müüs, muuseas, palveränduritele sauasid ning merekarpe - palverändurite tunnused, millest viimane riputatakse kuhugi oma koti külge (originaalis pandi väike karbike oma mütsile). Kogu suhtlus ja kauplemine sai aetud hispaania keeles, kusjuures kaupmees teadis suurepäraselt kus on Eesti, olevat Tallinnas käinud, ning kiitis nii vanalinna, randa, toitu, muusikat kui eesti tüdrukuid (toidu osas olin ma üksjagu üllatunud, muuga tuleb ainult n6us olla). Kas ta seal ka päriselt olnud on, on muidugi iseasi. Küll aga pole "Estonia" enamikule kohatutest midagi tundmatut; teatakse küll, et ta on seal Läti ja Leedu juures...
San Sebastian - 16.-17. juuni
Kui ühte päeva mahub nädalajagu kogemusi, proovi neist ühe postiga ülevaadet anda.
George Orwell on öelnud, et aus autobiograafia on eba6nnestumiste kataloog. Eks püüdkem siis ausad olla.
Bilbaosse j6udmine oli kui loodus6nnetus. Ma olen Hispaanias olnud, tinglikult, ühe korra: oodates Madridi lennujaamas ümberistumist Mehhiko lennule. Akendest nähtud mäed ning päikeseloojang nende taha näisid nii soojad, müstilised ning kutsuvad. Bilbao kohal maandudes, aga, oleks k6ikjal laiuv rohelus pidanud juba kahtlusi tekitama: ning, loomulikult, maandudes sadas padukat.
Sellega oli ka kriips peal mu algsel (ja tagantjäele m6eldes m6nev6rra naiivsel) kavatsusel Irùni hääletadaBussijaamani minek ei pidanud aga samuti lihtne olema: alustuseks tulin ma lennujaamabussilt - mingil mulle senini arusaamatul p6hjusel - maha suhteliselt suvalises kohas kusagil Bilbaos. Veerand tunniga olin ma ydini m2rg ning suhteliselt eksinud, kuni juhuslikult leitud suunan2itaja bussijaama k2tte n2itas (millest ma olin sattunud, puhtjuhuslikult, umbes t2navavahe kaugusele).
Bussi 6nnestus mul oodata ligi kuus tundi - suuresti t2nu taipamatusele kohaliku kellaaega yle kontrollida, olles automaatselt keeranud ette Londoni aja, ehk siis kaks tundi tagasi. Lisaks tyhjal2inud piletile sain veel oodata mitu tundi ilma yhegi seinata bussijaamas, v2ljas ca 12 kraadi ning tuul - mitte, et ma oleks millekski selliseks riideid kaasa pakkinud.
Lootus, et tegu on m66duva vihmasabinaga, lahtus kiiresti: poolteist tundi bussis6itu Irùni m2hkus samasugusesse padukasse nagu alguses, ning taevas oli k6igest erinevaid toone hall.
Nagu ka t2na. Alberques leidsin j2rgmisehommikuseks seltsiliseks l6una-aafriklanna Dimitra, kellega sai otsitud olematu märgistusega camino algust. Ning, kas ma vihma juba mainisin? Seda, mis l6petas sadamise umbkaudu 20 km hiljem?
Läbini märgadena j6udsime 6htuks San Sebastiani, ees ootamas hommikul alberquest natuke enne meid läinud inglise keelt rääkiv hispaanlane José - asjaolu, mis päästis meid l6ppkokkuv6tteks päris paljust. Suuresti läbi tema t6lke leidsime tänaseks koha noortehostelis, ning 6htu l6petuseks tegime kolmekesi väikese linnaringi veini ja tapasega. V6rreldes päevase seisuga, kus ma oleks v6inud aluspesu vihmaveest kuivaks väänata, on olukord märgatavalt paranenud.
Kyll aga kaalun ma päris t6siselt Camino del Norte poolelijätmist, ning minekut kas Roncesvallesse v6i Pamplonasse, et Camino de Frances peal uuesti katsetada. Sel lihtsal p6hjusel, et mul pole P6hjatee tarvis lihtsalt varustust, olles netist saadud info p6hjal valmistunud palavuseks ja kuivuseks - m6lemaid mis on P6hja-Hispaanias, väidetavalt, rohkem erandiks kui reegliks. Probleem on selles, et tavaliselt niigi populaarne Prantsuse tee on püha aasta t6ttu erakordselt umbes, ning alberquedes ööbimisv6imaluse leidmine kaheldav. Aga teine samasugune päev nagu täna, ja kopsup6letik on samahästi kui garanteeritud. Vaatan, milline on ilm hommikul, ning otsustan siis. Dimitrast ja Josést lahkuminek oleks ka n6me, eriti kuna kahe camino veteranina on viimase juhendused osutunud üsnagi kasulikuks - rääkimata isikliku t6lgi olemasolust!
George Orwell on öelnud, et aus autobiograafia on eba6nnestumiste kataloog. Eks püüdkem siis ausad olla.
Bilbaosse j6udmine oli kui loodus6nnetus. Ma olen Hispaanias olnud, tinglikult, ühe korra: oodates Madridi lennujaamas ümberistumist Mehhiko lennule. Akendest nähtud mäed ning päikeseloojang nende taha näisid nii soojad, müstilised ning kutsuvad. Bilbao kohal maandudes, aga, oleks k6ikjal laiuv rohelus pidanud juba kahtlusi tekitama: ning, loomulikult, maandudes sadas padukat.
Sellega oli ka kriips peal mu algsel (ja tagantjäele m6eldes m6nev6rra naiivsel) kavatsusel Irùni hääletadaBussijaamani minek ei pidanud aga samuti lihtne olema: alustuseks tulin ma lennujaamabussilt - mingil mulle senini arusaamatul p6hjusel - maha suhteliselt suvalises kohas kusagil Bilbaos. Veerand tunniga olin ma ydini m2rg ning suhteliselt eksinud, kuni juhuslikult leitud suunan2itaja bussijaama k2tte n2itas (millest ma olin sattunud, puhtjuhuslikult, umbes t2navavahe kaugusele).
Bussi 6nnestus mul oodata ligi kuus tundi - suuresti t2nu taipamatusele kohaliku kellaaega yle kontrollida, olles automaatselt keeranud ette Londoni aja, ehk siis kaks tundi tagasi. Lisaks tyhjal2inud piletile sain veel oodata mitu tundi ilma yhegi seinata bussijaamas, v2ljas ca 12 kraadi ning tuul - mitte, et ma oleks millekski selliseks riideid kaasa pakkinud.
Lootus, et tegu on m66duva vihmasabinaga, lahtus kiiresti: poolteist tundi bussis6itu Irùni m2hkus samasugusesse padukasse nagu alguses, ning taevas oli k6igest erinevaid toone hall.
Nagu ka t2na. Alberques leidsin j2rgmisehommikuseks seltsiliseks l6una-aafriklanna Dimitra, kellega sai otsitud olematu märgistusega camino algust. Ning, kas ma vihma juba mainisin? Seda, mis l6petas sadamise umbkaudu 20 km hiljem?
Läbini märgadena j6udsime 6htuks San Sebastiani, ees ootamas hommikul alberquest natuke enne meid läinud inglise keelt rääkiv hispaanlane José - asjaolu, mis päästis meid l6ppkokkuv6tteks päris paljust. Suuresti läbi tema t6lke leidsime tänaseks koha noortehostelis, ning 6htu l6petuseks tegime kolmekesi väikese linnaringi veini ja tapasega. V6rreldes päevase seisuga, kus ma oleks v6inud aluspesu vihmaveest kuivaks väänata, on olukord märgatavalt paranenud.
Kyll aga kaalun ma päris t6siselt Camino del Norte poolelijätmist, ning minekut kas Roncesvallesse v6i Pamplonasse, et Camino de Frances peal uuesti katsetada. Sel lihtsal p6hjusel, et mul pole P6hjatee tarvis lihtsalt varustust, olles netist saadud info p6hjal valmistunud palavuseks ja kuivuseks - m6lemaid mis on P6hja-Hispaanias, väidetavalt, rohkem erandiks kui reegliks. Probleem on selles, et tavaliselt niigi populaarne Prantsuse tee on püha aasta t6ttu erakordselt umbes, ning alberquedes ööbimisv6imaluse leidmine kaheldav. Aga teine samasugune päev nagu täna, ja kopsup6letik on samahästi kui garanteeritud. Vaatan, milline on ilm hommikul, ning otsustan siis. Dimitrast ja Josést lahkuminek oleks ka n6me, eriti kuna kahe camino veteranina on viimase juhendused osutunud üsnagi kasulikuks - rääkimata isikliku t6lgi olemasolust!
Algus, 15. juuni
Minu viimasest (ja ainsast) naelasest on j2rel natuke yle kuue minuti, kuni tasuline netipunkt mulle selja keerab. Stansted, London, ning teatav kahtlus hommikuse Bilbao lennu suhtes - v2ljumine Tallinnast hilines tunni v6rra, kuna Hispaanias (!) pidavat lennujuhid streikima! Saab n2ha.
J2rgmine samm on j6uda Bilbaosse, ning sealt Irun'i. Mis edasi, on veel natuke h2gune - kui veider saab olema seista, kott seljas, yle mitme saja kilomeetrise teekonna pikemas otsas?
Magamismatt v2lja, ning tuttu. Terminal on, nagu tavaliselt, tasuta n2itus k6ige veidramatest magamispoosidest. Ei saa ka halvem olla
J2rgmine samm on j6uda Bilbaosse, ning sealt Irun'i. Mis edasi, on veel natuke h2gune - kui veider saab olema seista, kott seljas, yle mitme saja kilomeetrise teekonna pikemas otsas?
Magamismatt v2lja, ning tuttu. Terminal on, nagu tavaliselt, tasuta n2itus k6ige veidramatest magamispoosidest. Ei saa ka halvem olla
Subscribe to:
Posts (Atom)