Sunday, June 20, 2010

San Sebastian - 16.-17. juuni

Kui ühte päeva mahub nädalajagu kogemusi, proovi neist ühe postiga ülevaadet anda.


George Orwell on öelnud, et aus autobiograafia on eba6nnestumiste kataloog. Eks püüdkem siis ausad olla.
Bilbaosse j6udmine oli kui loodus6nnetus. Ma olen Hispaanias olnud, tinglikult, ühe korra: oodates Madridi lennujaamas ümberistumist Mehhiko lennule. Akendest nähtud mäed ning päikeseloojang nende taha näisid nii soojad, müstilised ning kutsuvad. Bilbao kohal maandudes, aga, oleks k6ikjal laiuv rohelus pidanud juba kahtlusi tekitama: ning, loomulikult, maandudes sadas padukat.

Sellega oli ka kriips peal mu algsel (ja tagantjäele m6eldes m6nev6rra naiivsel) kavatsusel Irùni hääletadaBussijaamani minek ei pidanud aga samuti lihtne olema: alustuseks tulin ma lennujaamabussilt - mingil mulle senini arusaamatul p6hjusel - maha suhteliselt suvalises kohas kusagil Bilbaos. Veerand tunniga olin ma ydini m2rg ning suhteliselt eksinud, kuni juhuslikult leitud suunan2itaja bussijaama k2tte n2itas (millest ma olin sattunud, puhtjuhuslikult, umbes t2navavahe kaugusele).

Bussi 6nnestus mul oodata ligi kuus tundi - suuresti t2nu taipamatusele kohaliku kellaaega yle kontrollida, olles automaatselt keeranud ette Londoni aja, ehk siis kaks tundi tagasi. Lisaks tyhjal2inud piletile sain veel oodata mitu tundi ilma yhegi seinata bussijaamas, v2ljas ca 12 kraadi ning tuul - mitte, et ma oleks millekski selliseks riideid kaasa pakkinud.

Lootus, et tegu on m66duva vihmasabinaga, lahtus kiiresti: poolteist tundi bussis6itu Irùni m2hkus samasugusesse padukasse nagu alguses, ning taevas oli k6igest erinevaid toone hall.

Nagu ka t2na. Alberques leidsin j2rgmisehommikuseks seltsiliseks l6una-aafriklanna Dimitra, kellega sai otsitud olematu märgistusega camino algust. Ning, kas ma vihma juba mainisin? Seda, mis l6petas sadamise umbkaudu 20 km hiljem?

Läbini märgadena j6udsime 6htuks San Sebastiani, ees ootamas hommikul alberquest natuke enne meid läinud inglise keelt rääkiv hispaanlane José - asjaolu, mis päästis meid l6ppkokkuv6tteks päris paljust. Suuresti läbi tema t6lke leidsime tänaseks koha noortehostelis, ning 6htu l6petuseks tegime kolmekesi väikese linnaringi veini ja tapasega. V6rreldes päevase seisuga, kus ma oleks v6inud aluspesu vihmaveest kuivaks väänata, on olukord märgatavalt paranenud.

Kyll aga kaalun ma päris t6siselt Camino del Norte poolelijätmist, ning minekut kas Roncesvallesse v6i Pamplonasse, et Camino de Frances peal uuesti katsetada. Sel lihtsal p6hjusel, et mul pole P6hjatee tarvis lihtsalt varustust, olles netist saadud info p6hjal valmistunud palavuseks ja kuivuseks - m6lemaid mis on P6hja-Hispaanias, väidetavalt, rohkem erandiks kui reegliks. Probleem on selles, et tavaliselt niigi populaarne Prantsuse tee on püha aasta t6ttu erakordselt umbes, ning alberquedes ööbimisv6imaluse leidmine kaheldav. Aga teine samasugune päev nagu täna, ja kopsup6letik on samahästi kui garanteeritud. Vaatan, milline on ilm hommikul, ning otsustan siis. Dimitrast ja Josést lahkuminek oleks ka n6me, eriti kuna kahe camino veteranina on viimase juhendused osutunud üsnagi kasulikuks - rääkimata isikliku t6lgi olemasolust!

2 comments:

  1. Loodame sinu elusa ja eduka retke peale. Püsi terve!

    ReplyDelete