Arzùa - 13. juuLi

Kokku käidud 667,3 km, sellest täna mas o menos 40.

Mingil moel önnestus mul end blogger´ist sel moel välja logida, et kogu hoolega valmiskirjutatud postitus läks kaduma. Proovin nii palju taastada, kui meeles on.

Uskumatu. Santiagosse on jäänud umbes 37 kilomeetrit - tubli päevateekond. Peale kahtekümmend kuut päeva eesmärgile - käimisele - pühendumist ei tundu lihtsalt reaalne, et Pamplonas (vöi öigupoolest varem, semantika küsimus) alustatud teekond peaks nüüd justkui otsa saama. Ilmselt on öigus neil kes ütlevad, et oluline pole mitte kohalejöudmine, vaid tee ise - nii elus endas kui Camino de Santiago´l. Jah, on vöimalik ju kohale kihutada (vöi vändata, ning selles kirjutan millalgi hiljem), kuid mis siis saab - oled kohal? Ning köik läbitud kohad jäävadki vaid möteteks nagu "ah, eks siis kunagi vaatan lähemalt, kui aega on".

Kavas on (nii palju, kui mingid kavad üldse elu korrektuuridele vastu peavad) viimane teelöik kaheks jagada; homme väga rahulikult vötta ja laisk olla, ning ülehomme varahommikul Santiagosse jöuda.

Santiago on aga vaid üks etapp, nagu öeldud: nii elus kui minu camino´l. Edasi ootab veel ees umbes 90 kilomeetrit maailma löppu Finisterre´sse (vöi Fisterre´sse, kuidas keegi nimetab), ning sealt veel päevajagu Muxiasse. Finisterresse tahan ma ilmtingimata minna, sest nii mitmel moel oleks see sümboolne löpp Pamplonas alustatule. Muxia oleks rohkem uudishimu ja aja parajaks tegemine, sest ma jöudsin oma graafikust lihtsalt liiga ette (mitte ainult oma süül!). Kui mu saksa neiu mind järgmine nädal Santiagos ei oota, ja hetkel paistab nii, jääb mul lihtsalt päevi üle. Aga see on juba kauge-kauge tulevik, milleni jöudmiseks peab esmalt homsega hakkamasaamiseks oma parima andma. Nii et, head ööd, ja Buen Camino!